Praam ‘Rand’ (Sissekandeid pole)

Teine sukeldumine Suurupi ekpeditsioonil oli päris huvitav. Alla minnes ei olnud veel teada mis laevaga on tegemist. Peale väikest ringotsimist saime vraki parda kätte. Hakkasime mööda seda liikuma. Nähtavus polnud eriti hea. Jõudsime vööri, sealt edasi minnes vaatan – jälle vöör. Huvitav mis see siis on. Tekiehitised olid ka kuidagi omapärased ja mitmes kohas hõljusid erinevad otsad. Pärast pinnal panime nähtu põhjal enamvähem pildi kokku. See on kahe pontooniga katamaraan tüüpi alus.

Selle aluse saatust uurides, selgus et tegemist on kaablipraamiga. 1963a sügisel alustas praam Rand päästelaeva Hermes puksiiris teekonda Piritalt Virtsu, pardal 3 rulli kaablit, kaablipanekuks vajalik materjal ja kaablipanijate isiklikud asjad, et paigaldada elektriliin mandri ja Muhu saare vahele. Teekond lõppes Suurupi all 55m sügavusel merepõhjas: põhjuseks päästelaeva meeskonna tähelepanematus – suure kiirusega sõitva laeva meeskond ei märganud vee alla vajuvalt praamilt lastud rakette.
Andrei lehel oleval sonaripildil paistab praami kõrval väike paat. Kahjuks seda ei õnnestunud esimesel sukeldusel näha. Järgmine kord üritame üles otsida. Samuti tuleb üle kontrollida kas mõõdud 32x14m peavad ikka paika.

See praam on peale sõda reparatsiooni tulemusel saadud saksa ZIBEL tüüpi dessantpraam mille tekiehitised ja vöör on ümber ehitatud. Varem kasutati praami Virtsu-Kuivastu liinil.

Veel pilte…

Fugas (Sissekandeid pole)

Esimese maailmasõja ajal tegeles Fugas miinide traalimisega põhiliselt Muhu Väina faarvaatris. 20.novembril 1916a sõitis Krassi saare lähistel 2 korda miinile ja sai mitmeid vigastusi. Plahvatus rebis laevalt kogu vööriosa kuni esimese veekindla vaheseinani. Pooled meeskonna liikmed said vigastada, aga laev jäi siiski pinnale ja pukseeriti Paldiski sadamasse. Kaks päeva hiljem, peale vigastuste üle vaatamist ja esmaabi, hakkas aurik Heracles koos 2 saatelaevaga pukseerima Fugasi Tallinnasse remonti. Suurupi majaka lähistel läks Fugas aga põhja. Huku põhjuste kohapealt lähevad ajalooandmed lahku. Ühtedel andmetel põrkas traaler veelkord kokku miiniga, teistel andmetel lasi Fugasi pihta torpeedo saksa allveelaev.
Olles vraki üle vaadanud võib oletada et laeva viis põhja siiski miiniplahvatus. Samuti ei tundu loogiline, et torpeedo lastakse katkise pooliku laeva pihta mitte tervete saatelelaevade pihta.

Fugas on ehitatud Ihzorski laevatehases Peterburgis
150 brt
45,1m x 6,1m
280hp mootor
kiirus 11,3 sõlme
meeskonnas 30 meest.
Minrep tüüpi laevad olid maailma esimesed spetsiaalselt miinide traalimiseks tehtud laevad.

vrakk lebab 44m sügavusel.
Veel pilte…

Wrocław (Sissekandeid pole)

Vilsandi saare lähedal 61m sügavusel asub üks kaubalaeva vrakk. Tegemist on õnnetu saatusega laevaga, mis oma tegevusaja jooksul 3 korda põhja läks:

Ööl vastu 21.detsembrit 1935a Poola linna Gdynia reidil põrkas kokku teise laevaga ja vajus poolenisti põhja. Sõja ajal 17.08.1944a süttis Stettini lähistel liitlaste pommirünnaku tagajärjel põlema. 1947a tõsteti üles ja taastati Gdynia laevatehases ning võeti uuesti kasutusele 1951a. Uueks nimeks sai Wroclaw ja ta hakkas sõitma regulaarselt erinevatel Euroopa kaubaliinidel. 5. aprillil 1968a kell 19.40 sõitis Saaremaa lähistel madalikule ja vigastas laeva põhja. Vesi valgus mootoriruumi ja vööri. järgmisel päeval kell 6.10 alus uppus, olles õnnetuspaigast 10 miili edasi liikunud. Inimohvreid ei olnud, 28 meeskonnaliikmel õnnestus pääseda. Õnnetuse põhjustas hooletu suhtumine navigatsioonireeglitesse, eelkõige kompassi deviatsiooni mittearvestamine, ohtliku kursi valimine ja mitte märkamine et varem registreeritud kurssi hoides lähenetakse madalikule.
Arvestades kõiki asjaolusid, jõudis uurimiskomisjon järeldusele, et laevahukus on 80% süüdi kapten K.Jastrsembski ja 20% tüürimees J.Konetsnõi. Kaptenilt võeti 5 aastaks ära õigus juhtida Poola laevu. Samuti võeti 1 aastaks ära õigus töötada oma ametis kapteni abil ja mehhaanikul.

See 1740brt laev on 80m pikk ja ehitatud Saksamaal Flensburgis 1935 aastal. Kuni 1950 aastani kandis laev tänaseni tegutseva samanimelise laevakompanii ja selle asutaja nime – Otto Alfred Müller. Nimilaeva mälestuseks ja külalistele uudistamiseks seisab OAM peakontori konverentsisaalis laeva makett.
Akvanauti tiim oli esimene, kas vrakile sukeldus ja hiljem selle identifitseeris.

Veel pilte…

Kaater Vega-2 (Sissekandeid pole)

31.augustil 1998 lahkus Norra lipu all sõitev kaater Vega-2 Pirita sadamast kell 16.40 Paldiski poole, et hiljem sealt edasi Taani saarele Bornholmile sõita. Ent umbes tund peale sadamast väljumist läks ta põhja Paljassaare ja Naissaare vahel. Kolmest pardal olnud mehest pääses üks, kel õnnestus ujuda Kakumäe randa, teised uppusid. Kaatri huku põhjuseks oli arvatavasti inimlik ahnus, nimelt võtsid mehed kaasa mitu vaaditäit eestist odavalt saadud diiselkütust. Kuna aga ilm oli tormine, puhus tugev kirdetuul 10-12m/s, siis suure lainetuse tõttu hakkasid rasked vaadid liikuma ja ajasid kaatri kummuli.
Praegu lebab 13m pikkune Riva 42 tüüpi luksuskaater ~30m sügavusel, on poole pardani mutta vajunud ja suuremas osas karpidega kaetud. Kokpiti laes on veel siiani 2 sinist diislivaati.
Riva_42 illuminaator Veel pilte…

Traktoristka (Sissekandeid pole)

1946 aastal sai tollane ENSV Saksamaalt reparatsiooni (sõjakahjude hüvitamise) korras 1943 ehitatud laeva, mis ristiti merel võõrana tunduva nimega “Traktoristka”. Laeva kere oli valatud raudbetoonist ja mootorid olid võetud dirizaablilt. Pikka iga ei olnud aga sellele laevale antud, sest 1952 aastal jooksis “Traktoristka” naissaare all madalikule, lahtipäästmisel surusid kivid laeva kere katki ning alus uppus.

Täna lebab “Traktoristka” vrakk Naissaare lähedal madalas vees, sügavused 0,5-3 m. Vrakk on mitmeks tükiks, millest suurim ja paremini säilinud on ahtri sektsioon. Vöör on samuti veel täiesti äratuntava kujuga. Vraki ümbruses on kivine ja liivane põhi ja vrakk on vetikatesse kasvanud. Ahtris on näha kahe sõuvõlli kohad ja ka üks vindi laba ulatub liivast välja. Samuti pakub vrakk mitmeid võimalusi lihtsateks sisenemisteks, kuna trümmide kõrval on moodustunud väikesed kambrikesed, milles puudub muidu vrakkidel tavaline sade ja kuhu sisenedes on võimalik valguse järgi uuesti välja tulla.

Vrakk sobib hästi algajatele sukeldujatele, aga ka kogenumad sukeldujad peaks sellest oma elamuse saama. Kuna sügavused on väikesed ja põhjaaega pikalt käes, siis saab lisaks vrakile tutvuda ka ümbritseva mereeluga. Ja ka fotograafidele peaks võimalus ilma välise valguseta eesti vetes pilte teha uusi väljakutseid pakkuma.

Kuna tegemist pole sukeldujate- ja rüüstamistundliku vrakiga, edastasime selle info Oxygeni sukelduskeskusele.

Traktoristka ahter Veel pilte…

Suurupi (Sissekandeid pole)

05. juuli ekspeditsioon Suurupi lähistele oli edukas, õnnestus leida 3 vrakki ja fikseerida veel nelja vraki täpsed sügavused. Tänaseks oleme käinud all vaatamas kahte. Üks neist on arvatavasti 1863a hukkunud purjelaev War Hawk ja teine täpselt 100 aastat hiljem hukkunud katamaraan tüüpi alus.

Volgobalt (Sissekandeid pole)

1994 aastal väljus Riiast ~140m pikk Volgobalt tüüpi kaubalaev puidulastiga. Jõudnud Irbe väina, juhtus õnnetus mitme ebasobiva asjaolu kokkulangemisel. Kuna laev oli üle koormatud, siis ei olnud last arvatavasti korralikult kinnitatud ja hakkas liikuma. Tormisel merel andis laevakere järele ja laev hakkas lekkima. Kuna midagi päästa ei õnnestunud, otsustas meeskond laeva maha jätta. Laev vajus osaliselt põhja aga kuna selles kohas oli suhteliselt madal, jäi osa laevast üle veepinna. Tuli talv, meri jäätus. Kevadel sulades kandis jää laeva veidi edasi, see läks külili ja kadus veepinnalt.
Praegu lebab vrakk 29m sügavusel külili. Parda serv on 13m sügavusel. Laeva nime pole veel õnnestunud tuvastada. Üritasime uuurida huku asjaolusid VTA-st. Seal ei teatud asjast midagi, suunati aina ühest osakonnast teise. Olles rääkinud läbi ~10 inimesega, selgus et nendel puudub igasugune info selle sündmuse kohta, sest laevaliikluse register on olemas alles 2000 aastast alates. Samuti ei vasta kirjadele Riia veeteede amet.

volgobalt sonaripilt

20.september – suur sukelduspäev (Sissekandeid pole)

Täna käis väga palju Eesti sukeldujaid vees. Igaühele toimus midagi. Kes aware üritusel, kes Mohni laagris, kes Hiiumaa vrakisafaril.
Meie käisime vaatamas kaubalaev/miinitraaler Stella vrakki Naissaare taga 68m sügavusel.

17.augusti ekspeditsioon (1 Sissekanne)

mel17.augustil tegime ekspeditsioonsukeldumise vrakile Tallinna lahes kus väidetavalt pole varem käidud. Selgus et tegemist oli puitkonstruktsiooniga millelt leidsime teekannu ja portselanpoti. Tegevus sai filmile. Jätkame objekti uurimist.

Torpeedotõkked (Sissekandeid pole)

23. juulil käisime Tallinna lahel tuvastamas ühte objekti. See oli laevatee kahe sõidusuuna vahel 3. poi juures. Tegemist oli torpeedotõkke väravaga või õigemini selle põhja lastud jäänustega. Põhjas oli suur kuhi jämedaid palke koos kettidega. Sõdade ajal ja veidi peale sõda oli laevade kaitseks paigaldatud metallvõrk, mis jooksis Miidurannast Paljassareni. Oma laevade läbi laskmiseks oli värav. Esimese maailmasõja ajal kasutati võrgu hoidmiseks palke (vasak pilt). Pringi sadama lähistel on kah uputatud torpeedovõrk mis on aga teisest maailmasõjast ja see oli pinnal rombikujuliste metallpoidega (keskmine pilt) .

Värav torpeedotõke torpeedotõke



Templates Browser

Challenges in Social Education Today - Globalization and Changes in Education

A recent study of global humanitarian investigations currently emphasizes the most

What it means is a modern Online Teacher

University teaching is part of a well-constructed tradition that has remained unchanged

I am How Do You Appreciate the True Value of Higher Education?

I have written many articles about the best practice for educators using the time

Things to remember when getting an admission to the training school

Training schools and colleges worth a lot as they provide all the various kinds of training ns material that professional need in order to get ahead of their profession ad contribute at their best. In Australia, people can surely find lots of schools and colleges that offer high quality training options for the students as well as for the professional who looking to enhance their skill for better capabilities.

There are courses like Diploma of Community Services, Certificate III in Information Digital Media and Technology, Diploma of Work Health and Safety, Certificate II in Business and Retail Management Courses as well as the Advanced Diploma of Leadership and Management and Aged Care Training schools offering professional diplomas and courses that offer higher level training.

There are many things that you must be keeping mind in order to help yourself getting things better and get the training you need, but the most important things you should never forget are:

You should never enroll or opt to enroll in courses which are wide apart as you will be stuck nowhere and may have to manage things that you are not familiar with. In case if you are likely to get more courses you may consider to have enrolled in courses that you like the most, you should consider having the ones which are related or have similar content in them as well as same level and area of training.

As for example if you are going to attend the Business Management Courses, you should be aware that instead of aged care course you must be looking forward to get to the Diploma Of Business Management.

Further you should know that if you have to get to the top level courses you should not hesitate to enroll in the preliminary courses as they would help you learn things better.

Get in touch!

Contact Us

email us at radik.homichev@templatesbrowser.com

- or -

send us a mail at:

49 Beach Street, SUMMERHILL, Tasmania, 7250, Australia