2012a navigatsioonihooaja statistika

Sel aastal sai uuritud 29 meie jaoks uut veealust objekti:
- 17 raudlaeva
- 6 puulaeva
- 3 ehitist
- 1 solenoid
- 1 lennuki tiib
- 1 meteoriit
Vrakiregistrisse lisandus 61 uut objekti.
meelis

___________________________________________________________________________________
Meie filmid, Tallinna lahe vrakid I ja II nüüd ka Youtube-s

Tallinna lahe vrakid I
Jääretk ja remonditöökoda
Norra kaater Vega 2
Traktoristka

___________________________________________________________________________________
Fennia (1 Kommentaar)

1874a valmis Šotimaal Port Glasgows, William Hamilton & Co laevatehases 406 tonnise veeväljasurvega kaubalaev Fennia. Laeva ostis Wasa-Nordsjo Angb A.B mis hiljem liideti Soome aurulaevade kompaniiga. Fenniat hakati kasutama kaubavahetuseks Soome ja Suurbritannia vahel. Sihtpunktideks olid Soome sadamad Oulu, Vaasa ja Kristiinankaupunki. 11.jaanuaril.1889a. aga oli Fennia teel Tallinna, lastiks moodne fotovarustus ja muu kaup kuid jäi tormi kätte ja uppus Lohusalu lähedal.
Vrakk lebab praegu 42m sügavusel ja on üsna sügavale setetesse vajunud. Pardad on umbes meeter põhjast kõrgemal. Ahtriosa on äratuntavalt terve, vöör aga purunenud. Tekiehitised osaliselt sisse vajunud. Parda ääres lebavad kinniste korkidega pudelid kus arvatavasti võisid olla fotokemikaalid. Samuti vedeleb samas ja ka vraki kõrval erinevaid taldrikuid. Laeva aurukatel on üsna omapärane, 20.sajandil tehti juba teistsuguseid katlaid. Paljuski on vraki purunemises süüdi kalatraalid, sest mitmes kohas on traalivõrkude puntrad ja osa tekiehitisi on tõmmatud vrakist eemale.

Fennia mõõdud:
50.3m x 7,08m, süvis 4m

Laeva valmimisest on juttu ka 10.04.1874 ajalehes Greenock Telegraph lk.3

Laevavrakk on muinsuskaitse all.


fragment Fennia roolirattast

___________________________________________________________________________________
Kasuunihylky (pole Kommentaare)

Videolõik ühest hästi säilinud kolmemastilise purjelaeva vrakist. Vrakk on pärit 18 sajandi lõpust või 19 sajandi algusest ja asub Soome territoriaalvete lähedal. Vrakil olid jäljed hiljutisest rüüstamisest kus arvatavasti üritati ära viia ka laevakella.

Soome meremuuseumi koostatud dokumentatsiooni vrakist ja pildid.

___________________________________________________________________________________
Akvanaudid omavad esimeste seas Eestis luba sukelduda kaitsealustele vrakkidele ja korraldada neile sukeldumisi. (pole Kommentaare)

Vastavalt sellel suvel kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse parandustele saab kaitsealustele vrakkidele sukelduda ainult sukeldumisloa olemosolul või sukeldumise tegevusloa omaniku järelvalve all. Meil on hea meel teile teatada et nii Meelis, kui Kaido läbisid esimese koolituse edukalt ja omavad mõlemad mälestisele sukeldumise luba. Akvanaut OÜ-le on väljastatatud mälestistele sukeldumise korraldamise tegevusluba.

___________________________________________________________________________________
Torpeedokaater TK-164 (pole Kommentaare)

Kui saksa väed 1944a Tallinnast lahkusid, mineerisid nad sadamaesised alad. Madalasse vette pandi suure lõhkelaenguga magneetilisi põhjamiine mida tavaliselt kasutati 50-60m sügavusel. Mõte oli selles, et kui miin plahvatab, siis lõhub see laeva nii rängalt ära , et seda on võimatu ära vedada. Nii loodeti blokeerida sissepääs sadamasse.
Tegelikkuses oli vene mereväe aktiivsus tol ajal suhteliselt madal.
Balti laevastik kasutas G5 tüüpi torpeedokaatreid transpordiks laevade ja maa vahel. Need olid alumiiniumkerega, millele magnetmiin ei reageerinud ja võisid korduvalt üle miini edasi-tagasi sõita. Oli ka üks raudkere ja võimsate mootoritega SM-4 tüüpi kaater TK-164 ja selle lõigi magnetmiini plahvatus täitsa sodiks. Isegi tänaseni on alles vraki kõrval plahvatusest tekkinud kraater.
TK-164 oli ~22m pikk SM-4 tüüpi torpeedokaater. Kaatril oli 4 võimast bensiinimootorit, kokku 4000hj. Seeriatootmisse see tüüp ei läinud, valmis ainult üks eksemplar.
Vaata videot purustatud vrakist.

SM-4
Veel pilte…

___________________________________________________________________________________
Hävitaja Statnõi (pole Kommentaare)

Kui Rohukülast parvlaevaga Hiiumaale sõidate, olete kindlasti märganud umbes poolel teel ohutoodrit, mis jääb laevast mõnisada meetrit paremale. Sellel kohal toimusid 1941a augustis sellised sündmused:

18. augustil kell 10 ründas saksa pommituslennuk vene sõjalaeva ‘Statnõi’d mis seisis Rohuküla reidil. Laev hõivas ankru ja hakkas manööveerdama, kuid 15min pärast sõitis saksa põhjamiinile. Hukkus üle 100 inimese. Vööriosa rebenes küljest ja 10min pärast see uppus. Kuna laeval ei jõutud sulgeda esimesi veekindlaid luuke, täitusid esimesed sektsioonid kiiresti veega ja laeval tekkis different vööri. Mõne aja pärast oli laev vööriga vastu merepõhja. sügavus oli seal 8m. Kell 12 tuli päästelaev Saturn ja hakkas vett välja pumpama. Öö otsa pumpamise tulemusena õnnestus osa sektsioone veest tühjaks saada. Päeval aga jätkusid sakslaste õhurünnakud ning Saturn pidi eemalduma. Selle tagajärjel täitus Statnõi jälle veega. Niimoodi 3 päeva järjest. Siis halvenes ilm mis läks lõpuks üle 11 palliseks tormiks. Statnõi tuli maha jätta ning viiendal päeval peale plahvatust 22.augustil kell 14 vajus laev vasakule küljele ja uppus. Laeva komandör N.Aleksejev hukkus kohe miiniplahvatuse hetkel 18.augustil.

1957a tõsteti korpus osade kaupa üles ja viidi Tallinnasse vanametalli.
Praegu asuvad selle ohutoodri all hävitaja Statnõi jäänused. Vöör lebab 250m eemal.
Satnõi oli 112,5m pikk ja 10.2m lai projekt 7y tüüpi laev.
Soobrazitelnoi

___________________________________________________________________________________
Filmi ‘Tallinna lahe vrakid II’ esilinastus (pole Kommentaare)

Head Sõbrad!

Laevavrakkidele sukeldumine on huvitav, sama paeluv meie jaoks on ka eesriide kergitamine nende ajaloolt.
Neljapäeval 16.detsembril kell 19 esilinastub meie teine film, “Tallina Lahe vrakid II”, mis avab nelja laeva uppumisega seotud lugude tagamaid. Filmi pikkus on 45 minutit.
Olete kõik oodatud filmi esilinastusele ja hilisemale väikesele koosviibimisele Oxygene Tallinna ruumides, Pirital TOP-is.

Eesmärgiga toetada järgmiste filmide sündi oleme mõelnud piletirahaks 30 EEK

Kuna kohtade arv on piiratud, palun registreeri end info( ät)akvanaut.ee või tel. 5643931

___________________________________________________________________________________
Koopasukeldumine (pole Kommentaare)

___________________________________________________________________________________
kaubalaev Panevėžys (pole Kommentaare)
1924a Akers Mekaniske Verksted tehases Oslos ehitati kaubalaev, mille nimeks sai ‘Dago’
Veeväljasurve 1607brt, pikkus 78,3m laius 12,2m
1938a ostis firma Baltic Lloyd Leedust laeva ära ja pani nimeks Panevezys. See laev oli üks parimaid Leedu kaubalaevastikus. Kord olles teel Norrast Klaipeda poole jäi tugeva tormi kätte ja kulutas ära kogu kütuse, käis täiendamas kütusevarusid ja 18 päeva pärast jõudis kodusadamasse. Peale seda intsidenti täitis laev oma kohustusi kuni 1939a novembrini. 12.11.1939a väljus laev Leningradist soolalastiga Klaipeda poole. Soome lahe alguses jäi jälle tugeva tormi kätte (kohati 11 palli). Sõites vastu laineid, kulutas ‘Panevezys’ ära peaaegu kogu kütuse ja kapten otsustas minna Tallinnasse varusid täiendama. Tüürimees, kes jäi kaptenit asendama, sõitis karile ja vigastas laeva põhja. Kiiresti karilt eemaldudes suunas kapten leava kalda suunas, kuid selgus et laevakeresse oli tekkinud suur auk ja ‘Panevezys’ hakkas kreeni vajuma. Meeskond üritas sissetungivat vett välja pumbata, kuid soolaga segunenud vesi rikkus pumbad. Laev uppus Uusmadala juures 13. Novembril 1939a 81m sügavusele, viies kaasa tüürimehe ja raadiotelegrafisti.

14.07.2010 Laskusid esmakordselt vrakile Meelis, Antti ja Toomas. Kahjuks vrakki esimesel katsel uurida ei õnnestunud, kuna nähtavus oli halb ja laev kaetud traali võrkudega. Lähiajal sukeldub vrakile järgmine tiim.

___________________________________________________________________________________